Füsioteraapia teenus

Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel.

FÜSIOTERAAPIA  TEENUSE  SISU  SELETUS

Kinnitatud World Confederation for Physical Therapists 15.Üldkoosolekul juunis, 2003.

Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel.

Füsioteraapia protseduur koosneb:

1. füsioterapeutilisest hindamisest,

2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest,

3. teraapia planeerimisest,

4. sekkumisest (füsioterapeutilised käsitlusmeetodid, mis võivad  olla  kehaline harjutus, ravimassaazh, füüsikalise ravi protseduurid)

5. terapeutilise lähenemise efektiivsuse hindamisest ja tulemuste dokumenteerimisest

      (Physiotherapy Board of the Council for Professions Supplementary to Medicine, UK, 1995).

Füsioterapeutiline hindamine sisaldab indiviidi tegelike puuete, funktsioonihäirete, -piirangute või teiste tervisega seonduvate seisundite väljaselgitamist, hindamist spetsiifiliste objektiivsete standardiseeritud testide või mõõtmisvahendite abil ning kliinilisele põhjendatusele tuginedes.

Füsioterapeutiline diagnoos moodustub patsiendi/ kliendi motoorse sooritusvõime uurimise ja hindamise tulemina ning esitab lühidalt kliinilisele põhjendatusele  tugineva funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused  konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos  väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates.

Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega.

Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest, füüsikalise ravi meetodite kasutamisest,  patsiendi/ kliendi verbaalsest või manuaalsest juhendamisest/ tagasisidest sooritusest ja kommunikatsioonist.  Sekkumine võib olla suunatud ka puude, kahjustuse või funktsionaalse piirangu tekke ennetamisele, sisaldades indiviidi tervisliku seisukorra, elukvaliteedi ja/ või heaolu parandamist.

Füsioteraapia efektiivsuse hindamine on hindamise üks alaliike, mis toimub nii üksikprotseduuri  efektiivsuse kui ka lühiajaliste ja pikaajaliste teraapia eesmärkide saavutamise seisukohalt. Hindamistulemused dokumenteeritakse vastavalt kokkuleppeliselt kindlaks määratud vormilistele nõuetele. Dokumenteerimine on oluline osa patsiendi/ kliendi dünaamika  jälgimise ja terapeutilise käsitluse efketiivsuse hindamisest, seegao   on füsioteraapia teenuse lahutamatu osa.

EFL kulupõhistes arvestustes on füsioteraapia teenus jaotatud protsentuaalselt järgmiselt:

1. Füsioterapeutiline hindamine, 25 %
2. Terapeutiline  harjutus, 60%
3. Funktsionaalne treening igapäevategevuste parendamiseks, 10 %
4. Füüsikaline ravi, 5 %

Funktsionaalne treening igapäevategevuste parendamiseks on eraldi teenuse maksumuse kajastamisel seetõttu, et igapäevategevuste funktsionaalne treenimine vajab spetsiifilisi teraapia-ja abivahendeid, mille maksumus on suhteliselt kõrge, võrreldes terapeutilise harjutuse vahenditega.

Kinnitatud EFL juhatuse otsusega, 29.08.05.