Põhikiri

I. ÜLDSÄTTED

Eesti Füsioterapeutide Liit (edaspidi Liit) on Eesti füsioterapeutide vabatahtlik ühendus. 

1. Liidu tegevuse eesmärk on Liidu liikmete huvide kaitsmine ja erialase professionaalsuse tõstmine ning eriala tutvustamine ja propageerimine.

2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liit on Eesti Liikumisravi Liidu õigusjärglane ja on asutatud 17.09.99. Liidul on oma nimega pitsat, omaette bilanss, kontod pangaasutustes ning sümboolika.

3. Liidu ametlik nimi on Eesti Füsioterapeutide Liit. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu linn.

4. Liit on tulu mittetaotlev organisatsoon. Ta tegutseb Mittetulundusühingute seaduse alusel ning juhindub oma tegevuses Eesti füsioterapeudi kutsestandardist, Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 

II. LIIDU PÕHIÜLESANDED

5. Liidu eesmärgist tulenevad põhiülesanded on:

5.1. järelevalve teostamine füsioterapeudi kutse-eetika reeglite järgimise üle;
5.2. tingimuste loomine füsioterapeutide ja liikumisravi spetsialistide kutsetöö korraldamiseks; 
5.3. kutsealase koolitustegevuse koordineerimine, seminaride ja konverentside korraldamine, kirjanduse ja õppematerjalide levitamine;
5.4. soovituste ja ettepanekute tegemine füsioteraapia teenuse efektiivsuse tõstmiseks;
5.5. Liidu ja Liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, kohtus ja muudes asutustes ning väljaspool Eestit;
5.6. tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine; 
5.7. koostöö arendamine World Confederation for Physical Therapy , European Region of WCPT ja teiste rahvusvaheliste erialaühendustega ning välisriikide erialaliitudega; 
5.8. stipendiumide maksmine. 

III. LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

6. Liidu liikmed on Mittetulundusühingute seaduse mõttes tegevliikmed. Lisaks on Liidul auliikmed, kes ei ole Liidu liikmed Mittetulundusühingute seaduse mõttes.

7. Liidu tegevliikmeks võivad olla füsioterapeudid ja taastusravi valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud. Auliikmeteks võivad olla kõik füüsilised isikud.

8. Auliikmeks arvamise korra kehtestab Liidu nõukogu. 

9. Liidu tegevliikmeks astuda soovija esitab Liidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse. Liidu tegevliikmeks vastuvõtmise küsimuse otsustab nõukogu juhatuse esildise alusel. Liikmeks astumise päevaks loetakse nõukogu sellekohase otsuse tegemise päev. 

10. Liidu tegevliikmel on õigus:

10.1. valida ja olla valitud nõukogu liikmeks; 
10.2. esitada nõukogule ja juhatusele arutamiseks küsimusi ning teha omapoolseid ettepanekuid nende lahendamiseks; 
10.3. võtta osa Liidu tööprogrammide koostamisest ja nende elluviimisest;
10.4. saada igakülgset teavet Liidu organite töö kohta;
10.5. saada abi oma kutsealaste õiguste teostamisel ja õiguste rikkumise korral;
10.6. esitada üldkoosolekule kaebusi nii juhatuse kui ka nõukogu ebaõige tegevuse kohta;
10.7. astuda Liidust välja. 

11. Liidu auliikmel on õigus:

11.1. esitada nõukogule ja juhatusele arutamiseks küsimusi ning teha omapoolseid ettepanekuid nende lahendamiseks;
11.2. võtta üldkoosolekul sõna, kuid mitte hääletada. Samuti ei saa ta kuuluda juhatuse, nõukogu ega revisjonikomisjoni koosseisu;
11.3. astuda Liidust välja. 

12. Liidu liige on kohustatud: 

12.1. järgima kutse-eetika reegleid ning humaansuspõhimõtteid; 
12.2. järgima käesolevat põhikirja ning täitma sellega kooskõlas vastuvõetud üldkoosoleku ja nõukogu otsuseid ning Liidu poolt sõlmitud kokkuleppeid;
12.3. tasuma õigeaegselt iga-aastast liikmemaksu; 
12.4. täitma kohusetundlikult võetud kohustusi; 
12.5. teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi ning andmete muutumisel teatama uued andmed ühe kuu jooksul pärast nende muutumist.

13. Liidu liikmeksolek lõpeb:

13.1. liikme vabatahtliku väljaastumisega nõukogule esitatud kirjaliku avalduse alusel;
13.2. liikmemaksu mittetasumisega määratud tähtajaks. Väljaarvamine toimub juhatuse otsusega; 
13.3. revisjonikomisjoni ettepanekul liikme väljaarvamisega juhatuse poolt, kui liikme tegevus ei ole kooskõlas Liidu põhikirja ja põhimõtetega. Väljaarvamise otsusest ja põhjustest teavitatakse asjaosalist kirjalikult;
13.4. liikme surmaga. 

14. Liidust väljaastunud või väljaarvatud liikmele ei tagastata liikmemaksu, samuti ei ole tal õigust Liidu muule varale. 

IV. LIIDU STRUKTUUR JA JUHTIMINE 

15. Üldkoosolek

15.1. Liidu kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek. 
15.2. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus üks kord aastas, hiljemalt maikuus.
15.3. Erakorraliselt kutsutakse üldkoosolek kokku ühe kuu jooksul, kui nõukogu, revisjonikomisjon või 1/10 Liidu liikmetest seda kirjalikult ja põhjust ära näidates nõuab. 
15.4. Üldkoosolekul arutamisele kuuluva päevakorra esitab juhatus. Revisjonikomisjoni või Liidu liikmete ettepanekul päevakorra täiendamiseks esitatud küsimused peavad olema juhatusele kirjalikult teatavaks tehtud vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut.
15.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust.
15.6. Igal Liidu tegevliikmel on üldkoosolekul üks hääl. 
15.7. Üldkoosolekus võib hääletada Liidu tegevliige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige.
15.8. Üldkoosolekut juhatab Liidu juhatuse liige. 
15.9. Protokollija valitakse üldkoosoleku poolt. 
15.10. Üldkoosolek võtab vastu ja teeb muudatusi ja täiendusi Liidu põhikirjas ning otsustab Liidu eesmärgi muutmise; 
15.11. Üldkoosolek valib kolmeks aastaks Liidu nõukogu ja revisjonikomisjoni vastavalt üldkoosoleku kinnitatud päevakorrale; 
15.12. Üldkoosolek kinnitab Liidu majandusaasta aruande; 
15.13. Üldkoosolek kuulab ära juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded; 
15.14. Üldkoosolek otsustab astumise rahvusvahelistesse mittetulundus-organisatsioonidesse, teistesse Liitudesse ja ühendustesse;
15.15. Üldkoosolek vaatab läbi kaebused Liidu juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni tegevuse peale ning teeb vastava otsuse. 
15.16. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Liidu ühendamiseks, jagunemiseks ja tegevuse lõpetamiseks on vajalik vähemalt 2/3 liikmete nõusolek. Liidu nõukogu valimine toimub Liidu liikmete lihthäälteenamusega. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

16. Nõukogu

16.1. Nõukogu on Liidu pikemaajalist tegevust kavandav kõrgeima organi - üldkoosoleku esindus.
16.2. Nõukogu kutsub kokku Liidu juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Nõukogu koosoleku toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused teeb juhatus nõukogu liikmetele kirjalikult teatavaks 10 päeva enne koosolekut.
16.3. Erakorralise nõukogu koosoleku on juhatus kohustatud kokku kutsuma 1/2 nõukogu liikmete, revisjonikomisjoni või Liidu 1/10 tegevliikmete kirjalikul nõudmisel kahe nädala jooksul nõudmise saabumise päevast.
16.4. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest üle poole on selle poolt hääletanud.
16.5. Nõukogu koosseisu kuuluvad 8 üldkoosolekul valitud tegevliiget, kellest 3 valitakse nõukogu liikmete poolt salajasel hääletamisel juhatusse.
16.6. Nõukogu liikmete valimised kuulutab välja Liidu juhatus vähemalt üks kuu enne valimisi, teatades kandidaatide esitamise tähtaja. Kandidaate võivad esitada Liidu 3 tegevliiget ühiselt.
16.7. Nõukogu valimised on salajased. Igal liikmel on viis häält. Valimiste tulemused kinnitatakse pingereana. Kui hääletusvoorus saab mitu kandidaati võrdse arvu hääli ning pingerea alusel osutub nõukokku valituks rohkem isikuid, kui nõukogus on vakantseid kohti, siis korraldatakse nimetatud isikute vahel uus hääletusvoor. Kui ka uus hääletusvoor ei anna tulemusi, otsustatakse nõukokku pääsemine loosi teel. 
16.8. Nõukogu määrab kolmeks aastaks Liidu juhatuse; 
16.9. Nõukogu kinnitab Liidu arengukava;
16.10. Nõukogu kinnitab Liidu järgmise aasta eelarve;
16.11. Nõukogu teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku füsioteraapia valdkonnas riikliku koolitustellimuse kujundamiseks; 
16.12. Nõukogu otsustab liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtajad;
16.13. Nõukogu otsustab stipendiumite, toetuste ja abirahade maksmise korra ja tähtajad; 
16.14. Nõukogu võtab vastu uusi Liidu liikmeid; 
16.15. Nõukogu otsustab liikme Liidust väljaarvamise; 
16.16. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu liikmetest.

17. Juhatus

17.1. Juhatus viib ellu üldkoosoleku ja nõukogu poolt määratud põhilisi tegevussuundi ja otsuseid; 
17.2. Juhatus juhib Liidu tegevust vastavalt üldkoosoleku ja nõukogu otsusele;
17.3. Juhatus juhib finantsmajanduslikku tegevust ja käsutab Liidu rahalisi vahendeid;
17.4. Juhatus esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
17.5. Juhatus töötab välja ja esitab nõukogule järgmise aasta eelarve projekti;
17.6. Juhatus sõlmib lepinguid ja annab välja volikirju Liidu esindamiseks;
17.7. Juhatus korraldab Liidu suhteid riigi- ja omavalitsusasutustes, majandus-, ning rahvusvahelistes organisatsioonides;
17.8. Juhatus moodustab ühekordseid ja alalisi komisjone, töörühmi ja toimkondi;
17.9. Juhatus täidab muid talle käesoleva põhikirjaga ettenähtud ning üldkoosoleku poolt ja nõukogu otsusega pandud ülesandeid.
17.10. Juhatuse liikmed omavad võrdseid õigusi ja kohustusi Liidu esindamisel ja vastutavad solidaarselt tehtud otsuste eest.
17.11. Juhatuse liige ei saa kuuluda nõukokku.
17.12. Juhatus on 3-liikmeline.
17.13. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise korral, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise puhul Liidule ja võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 
17.14. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõikides õigustoimingutes. 

18. Revisjonikomisjon

18.1. Liidu sõltumatu järelvalveorgan on 3-liikmeline revisjonikomisjon, kes kontrollib Liidu tegevuse vastavust põhikirjale, üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse otsusele.
18.2. Revisjonikomisjon kontrollib Liidu tegevuse vastavust põhikirjale ning nõukogu ja üldkoosoleku otsustele;
18.3. Revisjonikomisjon revideerib Liidu finantsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist;
18.4. Revisjonikomisjon kontrollib Liidu vara allesolekut ja abinõude rakendamist selle tagamiseks;
18.5. Revisjonikomisjon lahendab liikmete omavaheliste lahkhelide ja kutse-eetika küsimusi;
18.6. Revisjonikomisjon esitab nõukogule põhikirjas sätestatud alustel ettepaneku liikme Liidust väljaarvamise kohta.
18.7. Revisjonikomisjoni koosolekud kutsub kokku revisjonikomisjoni esimees mitte harvem kui 1 kord aastas. 
18.8. Revisjonikomisjon kannab ette oma tööst nõukogule ja üldkoosolekule. Üldkoosolekute vahelisel ajal esitab ta oma seisukohad ja ettepanekud Liidu töö täiustamiseks nõukogule.

V. VARALISED SUHTED

19. Liidu omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete saavutmiseks ning mille omandamine ei ole vastuolus seadusega. 

20. Liidu vara võib tekkida:

20.1. liikmemaksudest;
20.2. varalistest annetustest, toetustest ning eraldistest;
20.3. tulust, mida võib saada konsultatsioonide, kursuste, seminaride või muude Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest; 
20.4. muudest tuludest, mis on vajalikud Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. 

21. Liidu vara ja vahendid kajastavad tema bilansis. Liidu juhatus teostab selle vara valdamise, kasutamise ning käsutamise õigust vastavalt seadusele ja esinduskogu otsusele. 

22. Liit peab seadusega sätestatud korras raamatupidamisarvestust ning täidab muid seadusega kehtestatud kohustusi. Juhatuse, samuti muu Liidu nimel volituseta tegutsenud või volituse piire ületanud Liidu liikmed või muud isikud kannavad oma tegevusega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest vastutust. 

23. Liidus toimib vara ja varalise vastutuse eraldatuse põhimõte. Liidu liikmel ei ole õigust Liidu varale. Liidul ei ole õigust oma liikme varale. 

VI. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEMA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

24. Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel. Ühinemise ning jagunemise puhul sõlmitakse ühinemis- või jagunemisleping ja tehakse vastavad muudatused Liidu põhikirjas. Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate kohustuste täitmist alles jäänud vara Liiduga sarnaste eesmärkidega mittetulunduslikule organisatsioonile. 

25. Liit saadab tegevuse lõpetamise otsuse, ühinemis- või jagunemislepingu ja põhikirjamuudatused seaduses ettenähtud korras registripidajale. Liit loetakse ühinenuks, jagunenuks või tegevuse lõpetanuks ning vara õigusjärglasele üle läinuks tema põhikirja muudatuste registreerimise päevast. 

26. Liidu tegevus lõpeb kas üldkoosoleku sellekohase otsuse, kohtu otsuse või allesjäänud liikmete otsuse alusel, kui neid on jäänud järele vähem seaduses ettenähtud miinimumarvust. Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtja moodustab selle protsessi läbiviimiseks likvideerimiskomisjoni. Kõik Liidu tegevuse lõpetamisega seotud kulud kaetakse tema arvelt. Pärast nõuete rahuldamist järelejäänud vara läheb pärimusühingule. 

27. Kui Liidu tegevus on vastuolus seaduste, põhiseadusliku korra, heade kommete või põhikirjas ettenähtud eesmärkide ja ülesannete või nende realiseerimise vahenditega ning seotud muude õigusrikkumistega, võib kohus, olenevalt õigusrikkumise raskusest ja laadist, anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või Liidu tegevuse lõpetamiseks. 

VII. RAKENDUSSÄTTED 

28. Esimesed Liidu nõukogu valimised toimuvad 2003. aasta oktoobrikuus. Nõukogu valimised kuulutab välja Liidu juhatus.

29. Käesoleva põhikirja kinnitamise ajal ametis olevate juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni uue juhatuse ametisse nimetamiseni pärast Liidu nõukogu valimisi. 


Kinnitatud EFL üldkoosolekul Tartus,

08.12.2006