Pressiteade: Füsioterapeudid tahavad eriala reguleerimist

Eesti Füsioterapeutide Liit korraldab 8. Septembril rahvusvahelise füsioterapeutide päeva puhul Tallinnas aastakonverentsi “Eriala piirid”, et arutada füsioteraapia valdkonna kõige põletavamaid probleeme. Konverentsi läbivaks teemaks on eriala reguleerimine, sest Eesti on hetkel ainus Euroopa riik, kus füsioterapeudiks võib end põhimõtteliselt nimetada iga soovija.

Füsioteraapia teenus on perearsti, pereõe ja ämmaemanda teenuste kõrval üks neljast tervishoiu esmatasandi põhiteenusest. Samuti on füsioteraapia teenused olemas nii riiklikult rahastatavate tervishoiu- kui rehabilitatsiooniteenuste nimekirjas. Tegemist on seega olulise teenusega, kuid sellele vaatamata ei ole senini füsioterapeudil Eestis juriidilist staatust.

Olukord on teinud murelikuks ka Maailma Füsioterapeutide Konföderatsiooni Euroopa piirkonna (ER-WCPT), mille esindajad külastasid käesoleva aasta jaanuaris Eestit ja pidasid sotsiaalministeeriumis selleteemalise seminari. “Hetkel on Eesti ainuke Euroopa riik, kus füsioteraapia või füsioterapeut mingit juriidilist kirjeldust ei oma. See tekitab mitmeid küsimusi, näiteks kuidas me tagame, et osutatud teenus oleks kvaliteetne?” selgitab Kadri Englas, ER-WCPT Euroopa asjade töögrupi liige. “Lisaks looks reguleeritus erialalise turvatunde ning lisaks tõsiseltvõetavust, nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt,” lisab Englas.

Ühiskonnas toimuvad arutelud alternatiivmeditsiini ja tõenduspõhisuse üle ning inimestel on üha keerulisem orienteeruda erinevate terviseteenuste maailmas. Füsioteraapial kui Eesti riigi jaoks prioriteetsel ja tõenduspõhisel erialal on oluline roll inimeste aitamisel. Õigusselgus aitaks muuta Eesti tervishoiumaastikku läbipaistvamaks ning kaitseks nii füsioteraapia teenuse osutajate kui neid kasutavate klientide ja patsientide huve.

“Põhimõtteliselt oleme olukorras, kus ükskõik kes võib ennast nimetada füsioterapeudiks ja hakata teenust pakkuma. See võimalus on hirmutav nii füsioterapeutide kui meie patsientide ja klientide jaoks. Praegu on viimane hetk midagi ette võtta, et neid probleeme ennetada,” selgitab Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuse liige Siiri Heinaru. Samas tõdeb Heinaru, et liigseks murelikkuseks teenuse kvaliteedi osas ei ole põhjust, kuna Eestis pakutakse head füsioteraapia haridust ning riiklikult rahastatud teenuste osutamisel saab paremate lahenduste loomiseni olla kvaliteedimärgiks füsioteraapia diplom või kutsetunnistus. Vaatamata sellele on oluline jõuda olukorrani, kus füsioterapeudil on ka Eesti ja Euroopa õigusruumis oma selge positsioon.

Konverentsil räägitakse lisaks ka tõenduspõhisusest ja kriitilisest mõtlemisest füsioterapeudi töös, füsioteraapia ja alternatiivmeditsiini suhetest, erafüsioteraapiast, füsioterapeudi rollist meeskonnas ning liikumisretseptist. Konverentsi korraldamist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.